Saku sauna lugu
Saku sauna hoone on ehitatud puhtast paekivist ja asub otse jõe kaldal. Ajaliselt on selle rajamise aastaks fikseeritud 1888, millest annab tunnistust maja otsaseina müüritud aastaarvuga
kiviplaat.
Kuna tegemist on mõisa juurde kuulunud lihtsa majandushoonega, siis pole selle kohta ka kuigi palju kirjalikke ülestähendusi leida. Meieni on jõudnud vaid mõned eakamate sakulaste vahendatud mälestuskillud.
Kunagi olnud selles hoones mõisa pesuköök ja pesu pesemiseks tarvilik vesi pumbati isemoodi käsipumbaga alt jõest üles pesumajja, pump ise olla asunud Saku õlletehase poolses otsas.
Et ühes ausas pesuköögis pidi alati kuum vesi saadaval olema, siis ei jäetud sellist suurepärast võimalust kasutamata ja pesumaja kõrval tapeti mõisa sigu (kuuma veega oli hea sigadelt karva võtta).
Oli kuidas oli, kuid hilisemad ajad on selle ajahambast räsitud hoone sakulaste hinge ja ihu harimise kohaks muutnud.
Nagu juba mainitud, ei käida saunas vaid puhtust taga nõudmas. Inimene vajab lisaks sellele ka suhtlust ja vaimukosutust, mis pika töönädala järgselt igale ühele ära kulub - aeg tuleks korraks maha võtta ja lõõgastuda. Siis püsib inimene tervena ja jaksab ka rohkem.
Saunas käimist ei asenda seetõttu ükski kino, teater, ega arvuti, televiisorist rääkimata.
Meeste saunapäevadel on viimasel ajal populaarsust võitmas mälumäng, mis jääb loodetavasti ka tulevikus kenaks traditsiooniks.
Võistlus ei käi niivõrd võidu ega auhindade peale, (kuigi ühiste jõududega on ka väikesed auhinnad välja pandud), kuivõrd on mõeldud pigem silmaringi laiendamiseks. Iga osavõtja on ühtlasi ka võitja, vähemalt uute huvitavate teadmiste osas.
Mitmed vanemad saunalised on jutustanud oma esimesest saunakülastusest, mis veel selgelt meeles on. Kuidas siis oli, milline oli ruumide paigutus, millised olid saunatraditsioonid. Saun on vajalik asi ja traditsioonid kestvad. Mõnel puhul on sellest esimesest korrast kulunud ehk rohkemgi kui 50 aastat.
Põnevaid jutte ja ka muid Saku uudiseid tasub ise saunaseltskonda kuulama tulla, sest neid kõneldakse saunas alati rohkem, kui kohalik vallaleht ettegi oskab kujutada.
Hüva leili !
Soovib Saku Saunamees
Kuna tegemist on mõisa juurde kuulunud lihtsa majandushoonega, siis pole selle kohta ka kuigi palju kirjalikke ülestähendusi leida. Meieni on jõudnud vaid mõned eakamate sakulaste vahendatud mälestuskillud.
Kunagi olnud selles hoones mõisa pesuköök ja pesu pesemiseks tarvilik vesi pumbati isemoodi käsipumbaga alt jõest üles pesumajja, pump ise olla asunud Saku õlletehase poolses otsas.
Et ühes ausas pesuköögis pidi alati kuum vesi saadaval olema, siis ei jäetud sellist suurepärast võimalust kasutamata ja pesumaja kõrval tapeti mõisa sigu (kuuma veega oli hea sigadelt karva võtta).
Oli kuidas oli, kuid hilisemad ajad on selle ajahambast räsitud hoone sakulaste hinge ja ihu harimise kohaks muutnud.
Nagu juba mainitud, ei käida saunas vaid puhtust taga nõudmas. Inimene vajab lisaks sellele ka suhtlust ja vaimukosutust, mis pika töönädala järgselt igale ühele ära kulub - aeg tuleks korraks maha võtta ja lõõgastuda. Siis püsib inimene tervena ja jaksab ka rohkem.
Saunas käimist ei asenda seetõttu ükski kino, teater, ega arvuti, televiisorist rääkimata.
Meeste saunapäevadel on viimasel ajal populaarsust võitmas mälumäng, mis jääb loodetavasti ka tulevikus kenaks traditsiooniks.
Võistlus ei käi niivõrd võidu ega auhindade peale, (kuigi ühiste jõududega on ka väikesed auhinnad välja pandud), kuivõrd on mõeldud pigem silmaringi laiendamiseks. Iga osavõtja on ühtlasi ka võitja, vähemalt uute huvitavate teadmiste osas.
Mitmed vanemad saunalised on jutustanud oma esimesest saunakülastusest, mis veel selgelt meeles on. Kuidas siis oli, milline oli ruumide paigutus, millised olid saunatraditsioonid. Saun on vajalik asi ja traditsioonid kestvad. Mõnel puhul on sellest esimesest korrast kulunud ehk rohkemgi kui 50 aastat.
Põnevaid jutte ja ka muid Saku uudiseid tasub ise saunaseltskonda kuulama tulla, sest neid kõneldakse saunas alati rohkem, kui kohalik vallaleht ettegi oskab kujutada.
Hüva leili !
Soovib Saku Saunamees
